mille järgi me elame
MÕISTEMETA-FOORIDEST
Kognitiivne keeleteadlane George Lakoff ja filosoof Mark Johnson on öelnud, et “mõisted liigendavad meie taju, maailmas orienteerumist ning teiste inimestega läbisaamist”. Ja “kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, pakub keel meile olulisi asitõendeid selle kohta, missugune on see süsteem ise.” (Lakoff et al. 2011: 35)
Selleks, et ühte keele- ja kultuuriruumi kuuluvate inimeste maailmapildist aru saada, on Lakoff ja Johnson keele metafoorse sõnakasutuse põhjal loonud üldisemaid mõistemetafoore. Nagu näiteks “AEG ON RAHA”, “ÕNNELIK ON ÜLAL” või “INIMVAIM ON HABRAS ESE” (Lakoff et al. 2011: 39, 46, 61).
Mõistemetafooride koostamisel on tähtsad metafoori kaks valdkonda. Esiteks, sihtvaldkond ehk see, mida on vaja mõtestada. Teiseks, allikvaldkond ehk see, mille osade tunnusjoonte abil midagi mõtestatakse. (Ivankova 2016)
Lakoffi ja Johnsoni teooria võimaldab metafoore mõistemetafooride teooria põhjal liigitada kolmeks: liigendusmetafoorid, suunametafoorid ja olemismetafoorid.
Liigendusmetafoorid
„Ühele mõistele antakse metafoori abiga teisele mõistele omane ülesehitus“ (Lakoff et al. 2011: 46). Äsja mainitud olukordade puhul on tegemist just liigendusmetafooridega. „VAIDLUS ON SÕDA“ (ibid., 37) on üks mõistemetafoor, mis põhineb liigendusmetafoorile, sest selles on vaidlemisele kui tegevusele omistatud see, mis on sõjaga seotud.
Seda saab järeldada muuhulgas järgnevate Lakoffi ja Johnsoni monograafias välja toodud vaidluse kohta käivate lausete põhjal, milles kasutatavad väljendid annavad märku pigem füüsilisest kui verbaalsest konfliktist:
-
Sa ei suuda enda kaitseks midagi öelda.
-
Ta ründas iga nõrka kohta minu pöördumises.
-
Kriitika tabas otse märki.
-
Tegin tema seisukohad maatasa.
-
Ma pole üheski väitluses temaga peale jäänud (ibid., 36).
Suunametafoorid
Nii nagu nende nimigi vihjab, seisneb suunametafooride olemus defineeritevate metafooride tähenduses, mis on seotud inimeste kogemustega füüsilise ruumi kohta ja selles paiknemisega (Lakoff et al. 2011: 46).
Lakoffi ja Johnsoni monograafias on välja toodud, et järgnevate metafoorsete ütluste põhjal saab luua mõistemetafoore nagu “ÕNNELIK ON ÜLAL” ja “KURB ON ALL”:
-
Olen kõrgendatud meeleolus.
-
Tema peale mõtlemine tõstab mu tuju.
-
Mu tuju langes.
-
Ma langesin masendusse (ibid.).
Või et “TEADVUSEL OLEK ON ÜLAL” ja “TEADVUSETU OLEK ON ALL”:
-
Tõuse üles!
-
Ma olen juba üleval.
-
Ta vajus sügavasse unne.
-
Ta langes koomasse (ibid., 47).
Olemismetafoorid
Viimaseks kategooriaks on olemismetafoorid, millega on tegemist siis, kui räägitakse tegelikult olemuslikult abstraktsetest asjadest nagu erinevad “sündmused, toimingud, emotsioonid, ideed jmt”, mida käsitletakse täpsustamise huvides "objektide" või "ainetena". Olemismetafoorid aitavad äsja üles loetletut paremini piiritleda, vajadusel üksteisest eraldada ja kõike seda, mis muidu on ähmane, paremini mõtestada. Seeläbi on lihtsam mõista, millega täpsemalt parasjagu tegu on ja mida sellest tuleneva informatsiooniga ette võtta. (Lakoff et al. 2011: 58-59).
Ühel juhul kuuluvad olemismetafooride alla nn “mahutimetafoorid” (ibid., 62), mille puhul on tegemist abstraktsete mõistetega, mida selguse huvides käsitletakse millenagi, mida saab konkreetselt piiritleda. Lakoff ja Johnson on mahutitena välja toonud maaga seotud mõisted (nt osariigid), looduslikud alad (nt mets ja lagendik) või hoopis elusolendite nägemisvälja. Eelmainitutest mitte ühelgi ei ole reaalses maailmas tegelikult silmaga nähtavat kindlat ja üheselt mõistetavat füüsilist piiri. Muidugi liigitavad raamatu autorid mahutiteks tavalised ruumilised objektid, kuhu saab otseselt midagi sisse panna, aga mahutiteks on samal ajal ka igasugused ained ise, nagu näiteks vesi jms. (ibid., 62–63)
Lisaks on raamatus mahutitena käsitletud erinevaid sündmuseid, tegevusi ja seisundeid, mida ka erinevate väljendite põhjal füüsilises maailmas justkui üheselt mõistetavalt ja täpselt piiritleda saaks:
-
Nüüdseks on ta võistlusest välja langenud.
-
Kui palju sa aknapesust tehtud said?
-
Ta sattus eufooriasse (ibid., 64–65).
Teisel juhul liigitatakse olemismetafooride alla näiteks eluta olendeid ja nähtusi, mis inimese moel midagi teevad nagu näiteks Lakoffi ja Johnsoni välja toodud näited elu või inflatsiooni kohta:
-
Elu on mind alt tõmmanud.
-
Inflatsioon paneb meie kasumid nahka (ibid., 66).
